Treipingi töötlemisel jääb toorik lõiketööriista pöörlemise ajal paigale. Treipinke kasutatakse peamiselt silindriliste või kooniliste pöördepindade, näiteks välisläbimõõtude, sisemiste aukude, otspindade ja keermete töötlemiseks. Treipingid võivad teostada treimist, puurimist, hõõritamist ja puurimist, pakkudes laia valikut töötlemisvõimalusi.
Ja vastupidi, freespinki töötlemisel toorik pöörleb, kui lõiketööriist jääb paigale. Freespinke kasutatakse peamiselt lamedate pindade, soonte, hammasrataste ja rackide töötlemiseks. Materjali eemaldamine saavutatakse lõikeriista pöörlemise ja tooriku suhtelise liikumise kaudu. Freesimise käigus saab erineva kuju ja suurusega lõiketööriistade abil töödelda keerulisi kontuure ja kujundeid.
Trei- ja freespinkidel on erinevad tööpõhimõtted ja ainulaadsed töötlemisomadused. Treipingid on suurepärased toorikute töötlemisel pöörlemissümmeetriaga, samal ajal kui freespingid sobivad lamedate või keerukate{1}}kujuliste detailide töötlemiseks. Sobivate töötlemisseadmete valimine võib parandada tootmise efektiivsust ja tagada töötluse kvaliteedi.
Treipingi töötlemisel tekitab lõikeriista pöörlev liikumine pideva lõikejõu, mis põhjustab laastude libisemist piki tooriku pinda, saavutades nii materjali eemaldamise. Freesmasinaga töötlemisel tekitavad tooriku pöörlev liikumine ja tööriista lõikeliikumine risti-liikumise, mis võimaldab materjali järk-järgult eemaldada, et moodustada soovitud pinnakuju.
Nii trei- kui ka freespinkide töötlemismeetoditel on oma eelised. Treipingid sobivad suure pikkuse---läbimõõdu suhtega toorikute (nt võllid ja hülsid) töötlemiseks, freespingid aga väikese pikkuse---läbimõõdu suhtega toorikute (nt tasased pinnad ja sooned) töötlemiseks. Tegelikus tootmises saab töödeldava detaili kuju ja suuruse alusel sobiva töötlemisseadme valimine paremini rahuldada tootmisvajadusi ja parandada töötlemise efektiivsust.